Hei, guhkes áigái oaidnalan?
Lei go juovllaid, muhtin hávdádeamis vai muhtin heajain diibmá? Vai finat go girkus dávjá?
Movt ain leažžá, de galgá girku lea oskku ja eahpádusa, jurddašeami ja jeđđehusa báikin – dorvobáikin dutnje.
Dáppe mii dadjat “áiggun” iežamet guimmiide, ja dáppe mii gásttašit mánáideamet. Dáppe mii dahkat earru-dearvuođaid iežamet lagamusaiguin, ja deike mii ohcalit go vustot šaddet beare lossadat.
Girku galgá leat dutnje báikin du lagasbirrasis.
Manne mii čállit dán dutnje?
Danne go don leat miellahttu Norgga girkus ja dus lea jienastanvuoigatvuohta girkoválggain čakčamánu 8.–9. b. Lea álki atnit girku diehttelas áššin, muhto go don jienastat, de čájehat ahte don háliidit girku mii lea das du váste. Dalle go don dárbbašat dan.
Girkoválggain jienastat evttohasaid searvegodderáđđái ja bismagodderáđđái ja Girko-čoahkkimii. Sii válljejuvvojit njealji jagi áigodahkii ja leat mielde mearrideame movt girku galgá vuoruhit doaimmaid doppe gos don orut ja našuvnnalaččat.
Girkovalga.no -siiddus gávnnat eambbo dieđuid evttohasaid birra geaid sáhtát jienastit.
Goas ja gos sáhtát jienastit?
Girkoválggat čađahuvvojit seammás go suohkanstivra-ja fylkkadiggeválggat čakčamánu 8.-9. beivviid, muhtin báikkis hui lahka válgabáikki. Sáhtát ovdagihtii jienastit borgemánu 10. beaivvi rájes.
Dieđuid iežat válgabáikki birra gávnnat válgakoarttas mii čuovvu dán gihppaga ja girkovalga.no -siiddus.
Gii sáhttá jienastit?
Norgga girku miellahtuin geat orrot suohkanis lea jienastanvuoigatvuohta dan rájes go devdet 15 jagi. Lea gásta mii addá miellahttuvuođa Norgga girkui.
- 3,7 miljovnna miellahtu
- 61 000 ipmilbálvalusa 2018:s
- 1,6 miljovnna olbmo ledje konsearttain dahje kulturlágidemiin 2018:s.
- 5,3 miljovnna olbmo oassálaste ipmilbálvalusas muhtin sotnabeaivvi dahje eará bassebeaivvi 2018:s.
Na lea girku organiserejuvvon
Searvegodderáđđi
Searvegodderáđi váldobargu lea hábmet ja ovdánahttit searvegotti. Sii mearridit buohkaid ovddas geat gullet searvegoddái fuolahus ja diakoniija-, ipmilbálvalus-, kultuvra-, oahpahus- ja mánáid ja rávisolbmuid doaibmafálaldatáššiin.
Bismagodderáđđi
Bismagodderáđđi lea Norgga girku regionála stivrenorgána. Sis lea bargoaddiovddasvástádus báhpaide ja barget nannet girku olles bismagottis.
Norggas leat oktiibuot oktanuppelohkái bismagodderáđi.
Girkočoahkkin
Bismagodderáđi miellahtut dahket Girkočoahkkima, ovttas Sámi girkoráđi jođiheddjiin. Girkočoahkkin lea Norgga girku bajimus ovddasteaddji orgána ja dat čoahkkana okte jagis.
Ná dagat go galggat jienastit:
Girkoválggain leat guokte válgga. Válljet searvegodderáđi ja válljet bismagodderáđi ja Girkočoahkkima. Buot jienastanbáikkiin galgá leat báiki gos don beasat sierra, nu ahte earát eai oainne, válljet daid jienastanlihpuid maid háliidat ja dahkat rievdadusaid. Sáhttá ovdamearkka dihte leat gokčojuvvon jienastančiehka dahje sierra latnja.
Jienastančiegas:
1. Vállje jienastanlihpuid maid áiggut geavahit, ovtta guđege válgii. Sáhtát jienastit dušše nuppi dahje goappašat válggain.
2. Daga vejolaš rievdadusaid jienastanlihpuin
3. Máhco jienastanlihpuid nu ahte earát eai oainne maid don leat jienastan.
Válgadoaimmaheaddji luhtte
4.Don fertet čájehit legitimašuvnna. Válgadoaimmaheaddji russe du nama jienastuslogus ja steampilastá jienastanlihpuid. Fuomáš! Jienastanlihpuin galgá leat steampil ovdal go dohkkehuvvojit.
5. Bija jienastanlihpuid jienastanlihttái.
Rievdadit jienastanlihpu
A Don sáhtát addit jienastanlihpu sisa almmá rievdadusaid haga. Evttohasat mat leat bajimusas listtus buoiddes čállagiin ožžon jietnalasáhusa. Buohkat earát listtus ožžot ovtta jiena guhtege.
B Don sáhtát addit persovdnajiena gitta golmma evttohassii dan bokte ahte bijat mearkka evttohasa nama báldii.
C Bismagodderáđi válggain sáhtát addit jiena gitta golmma evttohassii eará listtuin. Searvegodderáđi válggain main lea okta listu sáhtát lasihit gitta golbma válgadohkálaš olbmo nama girkosuohkanis.
Válgakoarta
Dát válgakoarta gullá Girkoválggaide 2019. Norgga girku miellahtuin lea jienastanvuoigatvuohta dan jagi rájes go devdet 15 jagi.
Ovdagihtii jienastit?
Don sáhtát ovdagihtii jienastit borgemánu 10. beaivvi rájes čakčamánu 6. beaivvi rádjái. Eambbo dieđut áiggi ja báikki birra almmuhuvvojit báikkálaččat ja kirkevalget.no -siiddus.
Jus áiggut jienastit eará girkosuohkanis go doppe gos orut, de fertet dan dahkat ovdal čakčamánu 2. beaivvi.
Miellahttostáhtus
Dát válgakoarta sáddejuvvo Norgga girku miellahtuide. Iskka leat go miellahttu ja daga rievdadusaid kirken.no/medlem -siiddus dahje váldde oktavuođa searvegoddekantuvrrain doppe gos orut.